A Travellerspoint blog

Internet costumers only!

semi-overcast

Jälle on hulk aega mööda veerenud. Olen otsapidi lõuna-Balil, austraallaste paradiisis Kutas. Hull koht on. Käin ringi nagu maainimene linnas. Austraallased seevastu käivad ringi nagu soomlased kümmekonna aasta eest Tallinnas.

Mitte kõige paremate asjade hulka siin Kutas võib liigitada "Bintang" särgiga ringi paterdavad ja hindu üles ajavad austraallased, valimatult "yes, boss, transport?" hõikuvad kaubitsejad (paljud neist siin muide Jaavalt), Legiani tänava diskoteekide lärmi, kitsastesse kõrvaltänavatesse pressivad taksod, kellest tänu ummikutele iga jalamees kiirem on, pettumust valmistavad pitsad, õhtused pakkumised stiilis "yes mushroom, esctasy, marijuana, nice ladies". Viimaste osas väitis üks tegelane, et tal on Sanuris tervelt sada Jaava neidu, kõik on kena ja cheap, 350k poolteist tundi ja tullakse hotelli jne... Ei imesta, et tõsisemad moslemid siia kunagi mõned pommid panid.

Aga inimene harjub kõigega ning tegelikult saab end ka Kutas päris hästi tunda. Eriti kui otsida mõni õdus paik istumiseks ning väike õlu ette võtta. Ning rand on siin pikk, liivane ning armsa päikeseloojanguga.

Sain hommikul just passi immigratsioonist kätte, võin siin nüüd seitsmenda maini olla. Pealelõunal ootab trehvung hambaarstiga.. Aga parem paar sõna millestki toredast. Käisin mina paari päeva eest kolme soomlanna ja instruktor Florianiga, kes on avanud siin uue sukeldumisoperaatori Dive Concepts, kahepäevasel sukeldumistripil lääne-Balil Meijangani saare juures. Seitse sukeldumist kahe päevaga! Mõnus, ma ütlen. Secret bay nimeline sukeldumispaik on juba üksi kolmetunnist sõitu väärt. Muck dive (väikeste põhjaelukate uudistamine), kus kohtasin kaheksajalga, krabisid, merihobusid, raid, värvilisi lameusse jpt tegelasi, rääkimata huvitavatest kaladest nagu näiteks dragonet. Ning Meijangani saare veealused koralle täis püstloodis seinad olid samamoodi huvitavad uudistada. Nähtavuse üle siin kurta ei saa..

Mis Eestis uudist?

Posted by Alar 22:24 Archived in Indonesia Comments (4)

Kui sa ei ole õnnelik täna, ei ole sa kunagi õnnelik

semi-overcast 32 °C

Kuna ma olen Ubudist lahkumas, siis mõtlesin et oleks aeg siia ühtteist kirjutada.

Ubud, kõigepealt, asub Indoneesias. Siin ma praegu olen. Bali saarel täpsemalt. Bali ei ole tavaline Indoneesia, vaid üsna omapärane koht selles suures arhipelaagos. Hinduistlik oaas keset moslemiriiki, oma kultuuri ja tavadega, millest tänapäevalgi kinni peetakse. Umbes nagu Kihnu saar või Setumaa, ainult et kraad kangem ja mõõtkavalt kaks nulli suurem :)

Minu kodu siin on viimase nädala ja rohkemagi jooksul olnud Brata 1 Homestay. Hommikune vaade ukselt on selline:

large_Bali_1_001-1.jpg

Üks Brata 1 töötajatest, Putu, on nii modernne mees et on kohale lausa blogi teinud, kus siis Balil toimuvat tutvustab. Lubasin siia lingi lisada, seega olgu see ka tehtud: Brata 1 Homestay. Peatuspaigana võib seda soovitada küll, ei ole liiga kallis. Pealegi on staff on sõbralik ja vaatab südamega, mitte pole ainult raha peal väljas. Ja kus sa ikka saad õhtupoolikul juttu ajades tulla mõttele ajada kõrvalt puu otsast üks granaatõun alla, uurimaks kui küpse ja mahlakas ta juba on?

Ubud on Lõuna-Bali mereäärse turistikeskuse Kuta vastand. Ubud asub sisemaal ning siin ole siin merd, samuti ööklubisid ega isegi mitte Starbucksi või McDonaldsit. Küll on siin aga rohkem kunstigaleriisid-kauplusi kui mina kogu oma elu jooksul seni kokku olen näinud. Kogu asula tundubki olevat üks käsitöö, kunsti ja enesearendamise meka. Tantsud, joogad, templid, kohvikud jne. Peale sõbralike kohalike, kes iga päev ja pea igal pool jumalatele väikseid lille- ja viirukiohvreid toovad, leidub siin kirju kollektsioon igat masti sisserännanutest. Näiteks Jose, kes on Hispaanias sündinud ning enamuse elust Austraalias elanud, peab siin Balil inglise keele kooli.

Bali_1_019-1.jpg
Sammaldunud sild hilisõhtuses Monkey Forestis

Eks nädala jooksul jõuab siit külast välja ka. Olen paaril päeval ühe venelanna ja ühe ameeriklasega motorolleritel
siinkandis veidi ringi sõitnud, peamiselt põhja poole, vulkaanide ja järvede juurde. Nende otsa saab ka matkata, midagi keerulist siin pole, aga giid on kahjuks kohustuslik ning seetõttu olen otsustanud mägimatkamised edasi lükata, kuni üks külaline kohale jõuab..

large_Bali_2_014-1.jpg
Batur, podiseb siiani nii et vähe pole

large_Bali_2_022-1.jpg
Nungnung juga, orupõhjast üles lugesin kokku 468 päris järsku astet

Paar päeva tagasi saabus Saka kalendri järgi uus aasta (1932). Sel päeval on Balil kõik kinni, lennujaamast viimase kui külapoeni. Keegi ei sõida kuhugi, tänavad on tühjad, sest välja minna ei tohi, ning tööd ega tuld ei tehta. Nyepi on täielikult vaikne päev, mil mõeldakse enda peale ja uuel aastal tulevale. Selline aja mahavõtmispäev võiks meilgi olla, tavalise uusaastapohmeluspäeva asemel, eksole :)

Et aga deemonid vaiksel päeval mõtlemist ja keskendumist ära ei rikuks, toimub eelneval õhtul võimas mürgel, mille käigus deemonikujusid ringi tassitakse ning hiljem ära põletatakse. Seda rituaalset möllu ei anna eriti kirjeldada, peab ise nägema.

Bali_2_033-1.jpg
Ogoh-ogoh

Posted by Alar 20:26 Archived in Indonesia Comments (2)

Hei, siin ma olen juba olnud!

semi-overcast 30 °C

Ärkasin Singapuris. Singapuri kohta olen umbes aasta eest rea või paar kirjutanud ja pildi või paar postitanud. Kel huvi on, võib selle kõigepealt üle vaadata. Võrdluspildid, palun, on siin:
SNG_1_021-1.jpg

SNG_1_024-1.jpg

Sleepy Sami julgen jätkuvalt soovitada, bronni küll polnud aga sai teine sellegipoolest järgi proovitud (päkkpäkkerile sobiv koht). Samas, tõele au andes tuleb tunnistada, et juba järgmisel päeval kolisin sealt ühe malaisia hiinlasest couchsurferi juurde, kus katuselt avanes hoopis selline vaatepilt.

SNG_1_052-1.jpg

Ilus linn see Singapur. Külastasin Aasia Tsivilisatsioonide Muusemi ja et aega jätkus, siis uudishimust ka Singapuri kuulsat loomaaeda. Esimeses oli peale tavaekspositsiooni ja rohkete seletuste, audio ja videolõikude jms Kuveidist toodud Moguli impeeriumi juveelikunsti rändnäitus. See luksus lõi ikka parajalt pahviks. Kui peenelt ja kaunilt kõik esemed nikerdatud, kui pillavalt oli ümber käidud rubiinid ja smaragdidega! Loomulikult ei puudunud ka ülevaade impeeriumi valitsejate elulugudest ja mõnusad padjad külitamiseks ja teemakohaste raamatute lugemiseks. Mõnus, ma ütlen.

SNG_1_030-1.jpg

SNG_1_044-1.jpg
Rubiinidega ülekuhjatud kilp

Singapuri loomaaed osutus vastupidiselt minu ootusele väga kompaktseks ja hästikomponeerituks, kus tihti jääb mulje et sinu ja looma (nt kaelkirjaku) vahel ei olegi mingit takistust. Paaril juhul nii ongi, orangutangid ja veel mõned ahvid lasevad vabalt ringi palju tahavad. Loomaaed muide ei ole siin kuluartikkel, vaid üks suur business, mis toob linnale raha sisse. Nagu enamus valdkondi, sest valitseda siin osatakse. Siit ei leia logusid autosid ega suurlinnadele muidu nii iseloomulike ummikuid. Teate miks? Sest valitsus on otsustanud, et kuna ühistransport on kiire, korralik ning kõigile soodsalt kättesaadav, on auto piisavalt luksuskaup, et selle ostmist ja sellega ringisõitmist kõrgelt maksustada. Autoostuluba maksab samas suurusjärgus auto endaga ning kehtib 5 aastat, pärast mida tuleb auto Singapurist välja toimetada (loe: maha müüa). Kui tahad aga vana autot edasi pidada, siis maksab uus luba kaks korda rohkem kui uue auto ostmisel..

Aga kuidas on Singapuri avalik teenistus kontrastselt muu Aasiaga, nt Malaisiaga, nii efektiivne ja korruptsioonivaba? Esiteks, korruptsioon on siin tõsine kuritegu (kõrgemate riigiametnike osas veel eriti), nii et villureiljanid jms tegelased rändaksid siin riigis vähimagi kahtluseta aastateks reaalselt trellide taha. Teiseks, avalik sektor maksab hästi. Kümnest kõige kõrgema palgaga ministrist Aasias on viis väidetavalt ametis just Singapuris. Ja peaminister teenib rohkem kui USA president. Korralik präänik vähendab ametnike motivatsiooni reeglitest üle astuda. Ametnike palgatase on siin piisav, et meelitada paremaid päid erasektorist riigiteenistusse tulema. Selle tulemuseks on, et ametnikelt saab nõuda kõva töö tegemist, täpselt nagu hästijuhitud firmas.

Valitsus juhibki Singapuri nagu äriettevõtet. Ratsionaalselt, loogiliselt ning vastuvaidlemist mittesallivalt. Ning kuna maksumaksja on asset, oskavad nad inimeste eest päris hästi hoolt kanda. Ma mõtlen just neis küsimustes, kus TEGELIKULT ka seda tarvis on, mitte inimese lapseks taandamist.

Üks näide. Nimelt otsustas Singapuri valitsus hiljuti, et hüva, finantssektor ja kaubandus on juba arenenud, tuleks ka teisi suundi arendada, et hoida linn atraktiivne, tuua siia rohkem töökohti, raha ja nii edasi. Võttis siis valitsus pähe tuua Singapuri kasiinoturismi. Loomulikult kontrollitult, nagu siin riigis kombeks, mitte nagu Macaus.

Kuidas siis seda tehti? Esiteks, pennigi linna raha kulutamata. Kõik kasiinode avamisega kaasnevad kulud katavad operaatorid. Teiseks anti välja load kahe kasiino ehitamiseks ehk hoolitseti konkurentsi olemasolu eest. Kaks kasiinot! Mitu kasiinot on majanduslangusest näritud Tallinnas? Loomulikult tulevad mõlemad kasiinod suured, uhked ja korralikud. Üks on juba Sentosa saarel avatud, Las Vegas Sands avab teise kesklinnas aprillis. Hüva, hasartmängud toovad kahtlemata sisse palju turiste ja maksutulu, aga Singapuri valitsus on vägagi teadlik ka kasiinode negatiivsetest mõjudest ja inimeste kalduvusest hasarti sattudes kaugelt rohkem raha maha mängima kui see neile tervislik on.

Seetõttu kehtestas valitsus kasiinosid seadustades kolm lihtsat ning tõhusat reeglit. Esiteks, kasiinodes ei tohi olla sularahaautomaate ega tohi seal olla võimalik maksta krediitkaartidega. Ehk siis külastaja saab maha mängida vaid selle sularaha, mis ta endaga juba kasiinosse tulles kaasa toob. Teiseks, Singapuri kodanik peab iga kord kasiinosse sisenedes maksma sissepääsumaksu 100 Singapuri dollarit, mis on just parasjagu, et teha sellest üle keskmise kallis meelelahutus. Välismaalased seda maksu muide maksma ei pea :) Ning kolmandaks, iga kodanik võib saada kasiinodesse sisenemiskeelu, ja seda kas riigi poolt, juhul kui on näha et hasartmängud tekitavad finantsprobleeme, enda soovil nagu Eestiski või siis – pange tähele – sõprade või pereliikmete poolt. Seega võib abikaasa keelata sul kasiinot külastada, kui sa ise ennast kontrollida ei suuda. Muidugi võid sa selle keelu kohtus vaidlustada, aga see võtab aega ning siis uurivad asja ametivõimud.

Ma tean Eestis vähemalt ühte juhtumit, kus sarnane reegel oleks hoidnud ära nelja inimese surma.

Posted by Alar 06:02 Archived in Singapore Comments (2)

Kõik on võimalik

sunny

Peale 24000km läbimist lendaval vaibal avastasin end teiselt poolt maakera, vat selliselt paradiisisaarelt.

large_KK_025-1.jpg[

Jalutad rannast vette ja umbes vööni vees olles, jalad ikka veel mõnusas liivases põhjas, tead, et järgmise sammuga astud üle 700m püstloodis seina sügavikku. Ning kui pea vette pista, näed peagi järjekordset laiska pooleteistmeetrist kilpkonna ringi uitamas. Enamasti ma olingi seal pea vee all, barrakuudade ja kilpkonnade seltsis, muide.

Sellelt saarelt tõi paat mind tagasi teisele, veidi suuremale saarele. No ikka päris suurele. Maailmas suuruselt kolmandale saarele (ma olen üsna kindel et te ei tea, mis see suuruselt teine on). Siin oli mul sõjaplaan vallutada ümbruskonna kõrgeim mäetipp, umbes 4100meetrine Kinabalu mägi.

Tee sinna nägi välja järgmine.

large_KK_041-1.jpg

large_KK_035-1.jpg

large_KK_038-1.jpg

Kõndisin pool ööd ja pool päeva mööda lõppematut mäenõlva. Jõudsin 3300m peale, enne kui õnn pöördus ja ma olin sunnitud tagasi alla tulema, kuigi jõudu veel jagus. Viiv hiljem jätsin lõplikult hüvasti ühe inimesega, kellest ma kunagi väga hoolisin ja kellest mul nüüd vaid kahju on. Elu imelised keerdkäigud, mis kindlasti millekski head on. Kuid see suur saar ei ole minu paik.

Panin silmad kinni ja ärkasin hoopis teises riigis.

Posted by Alar 11:17 Archived in Malaysia Comments (1)

Subte

rain 26 °C

Olen siinkandis ringi logistanud igasuguste transpordivahenditega, sh lennuk, rong, buss, auto, takso, jalgratas, mäetramm, praam ja muidugi ikka ja jälle metroo. Vat selles viimases istudes hakkasin ükskord Rio metroo ja Buenos Airese subte vahel võrdlust tegema ning olgu selle tulemused siinkohal ka teiega jagatud.

Hind. Rio metroo maksab 2.80 kohalikku reaali ehk viis korda rohkem kui subte (1.10 peesot). Tugev pluss subtele.

Välimus. Rio metroo on yks ilma uuemaid, seevastu subte on yks vanemaid. No ikka paistab välja ka. Subte on logu ja pooräpane, metroo enamasti konditsioneeriga ja puhas. Punkt Riole. Aga, Buenos Aireses soovitan soojalt proovida ka linea A'd, mis paistab silma oma erakordse arhailisusega. Nagu puidust muuseumirong, noh. Isegi uksed tuleb käsitsi lahti tõmmata (ei ole väga hea mõte sõidu ajal). Ekstrapunkt subtele.

Entertainment. Metroos ei toimu midagi peale harvade vutifännide laulumürgli, subtes aga on iga reis elamus. Küll tulevad kitarri ja trummimehed elavat muusikat tegema, küll jagatakse sissepääsul tasuta ajalehti või poetatakse vagunis sülle mingeid pastakaid, kleepekaid vms esemeid, lootuses et näppimine äratab tuimas reisijas ostusoovi. Ning erinevalt metroos on subtes alati on võimalik tutvuda seintele ja stendidele topitud kuulutustega, mida on näitekursustest kuni diiselmootorite paranduseni. Punkt teadagi kuhu.

Turvalisus. Rio metroo on relvastatud politseinikke punnis täis, iga posti, ukse, värava juures. Overkill, aga miks mitte. Pluss Riole.

Lollikindlus. Subte on mõnus, keegi ei takista sul soovi korral käikudesse uudistama minna. Või lahtisest aknast käe välja pista. Oma mure kui rongi alla jääd või järgmine post või vastutulev rong su käe otsast lõikab. Lollidele tuleb jätta võimalus oma leidlikkust demonstreerida. Ühesõnaga, pluss subtele.

Rongide sagedus. Siin pole midagi head öelda, mõlemas tuleb kõvasti oodata. 0:0. Kiiruse eest voib punkti pigem metroole anda, tundus teine veidi väledam olevat.

Reisijad. Kui brasileirod on aegajalt vastik mass ja loomakari, siis Buenos Aireses on kaasreisijad täiesti inimese nägu ja viisaka käitumisega. No loomulik ka, isegi busse oodatakse siin korralikus järjekorras, mitte puntras.

Loeme punktid kokku ning nagu näha, on Buenos Airese allmaaraudtee oma kolinast hoolimata selgelt parem.

Posted by Alar 15:49 Archived in Argentina Comments (1)

Buenos Aires

sunny 28 °C

Ja siin ma nüüd olen. Poleks oodanud, kuigi mingi väike lootus ikka hinges oli, et äkki jõuab miskitmoodi Buenos Airesesse ka. Ega see tehniliselt nii raske olegi, tuleb vaid üles leida järgmine bussipeatus:

BA_1_001-1.jpg
Siit saabki Argentiinasse. Näete, mu seljakott juba ootab :)

Buenos Aires pole Rioga vähimalgi määral sarnane. Bs As on mingi seletamatu tõmme, mida nt Riol ilusatest randadest a mägedest hoolimata ei olnud. Sarnane on vaid päevade kiire möödumine, st ei jõua pooltki soovitust ära teha. Peamine aeg on kulunud tango õppimisele, kuid olen tutvunud on ka kohaliku klubieluga, papagoile üht teatud eestikeelset sõna õpetanud (arvake millist), hiinalinnas uue aasta algust uudistanud, promenaadil daiquirit maitsnud, terve hulga couchsurferitega mitmes keeles lõppematuid jutte puhunud, tänavakunsti harrastanud ning 18ndal siis parillas ühe kohalikuga kahekesi ka oma sünnipäeva tähistanud (mis muide kasvas hiljem päris korralikuks peoks). Malbeci vein on appi kui odav ning maitsev, ning Argentiina köök Ecuadori või Brasiilia omaga ausõna võrreldamatu. Ma imestan siiamaani kuidas kohalikud Macid ja muud burgeriputkad küll elus püsivad. Põhimõtteliselt on suurem maci-eine siin samas hinnaklassis kui korralik restoranilõuna.

Paar sõna ilmast ka, et teil talvetuisus ikka meel rõõmus püsiks ;) Nimelt oli siin eilseni mõnus euroopalik suvi, päeval 28, öösel umbes kakskümmend kraadi. Eile oli aga veidi teistmoodi olemine. Hommikul dušši alt tulles tunned, et peale kuivatamist oleks just paras aeg omale uuesti vett kaela kallata. Ja taevas oligi paari tunni pärast armuline, kallas koonerdamata. Nii et metroo seisis, elekter tuli ja läks ning kogu restorane ja baare täis Palermo linnaosa vajus julgelt poolemeetrise vee alla. Siinkirjutaja sai nelja kvartaliga vihmavarjust hoolimata läbimärjaks ning pidi seekord tangotunnist loobuma. Aga vesi on siinmail soe, nii et ei nurise.

Ah, mis ma siin seletan, pean nüüd lippama. Tulge ja vaadake oma silmaga. Ise kavatsen samuti Argentiinasse tagasi tulla.

Posted by Alar 08:46 Archived in Argentina Comments (0)

Iguassu Falls

semi-overcast 32 °C

See on ikka nii võimas et ma ei ütle midagi. Paar mannetut pilti teile.

large_Iguassu_072-1.jpg

large_Iguassu_123-1.jpg

large_Iguassu_117-1.jpg

Nagu geograafias andekamad aru said, olen otsapidi Foz de Iguassus ehk terve suur hulk kilomeetreid Riost läänes. Kuid, peale seda kui teie loll kirjasaatja aru sai, et ta Brasiilia viisa on siiski multiple entry, muutus maailmapilt korrapealt. Enda piraajadele, alligaatoritele ja loendamatutele moskiitodele ohvriks toomise asemel hakkas süda aina rohkem hoopis lõunale poole kippuma, parematele jahimaadele. Ning kui korra üle piiri Argentiinas söömas käidud, olid asjad selgemast selged.

Hüvasti armas bassein ja kilone konn, kes õhtuti meile siin seltsi pakkus!
Peatse jällenägemiseni, Brasiilia.

Posted by Alar 07:14 Archived in Brazil Comments (1)

Le Bic Mac

sunny 38 °C

- Tead mis mulle Brasiilia juures meeldib?
- No mis siis.
- Väikesed naljakad asjad. Üldiselt on neil seal kõik enamvähem sama kui siin Euroopas, ainult teistmoodi.
- Näiteks?
- No näiteks rannas mängitakse siin mitte võrkpalli, vaid futvolei'd ehk siis jalgadega võrkpalli. Kaks kahe vastu, ja hästi mängivad, pagan võtaks.. Või naudid rannas päikest, ümberringi ei paista justkui keegi suitsetavat, ometi levib marihuaana lõhn allatuult. Ja muide, viimane kui üks rahva vahel ringi jalutav müüja karjub oma kaupa kiita, ainult jäätisemüüjad on miskipärast vait.
- Miks siis nemad mitte?
- Ei tea, jäätise järgi siin nõudlust pole. Võibolla sellepärast. Või lähed näiteks supermarketisse, ütleme Mundiali. No kaup nagu oleks umbkaudu sarnane, aga kassapidajad jummel. Kakskümmend kassat on korraga tööl, täpselt nagu kakskümmend kilpkonna. Iga kaardimakse märgitakse kaustikusse üles. Ja asjad pakitakse siin kenasti valimatult väikestesse kilekottidesse, nii et suuremate ostude tegijad lähevad ära, kärus mõnikümmend kilekotipakki. Ehk kardavad, et varas rabab ühe koti käest ja pistab jooksu? Et nii on kahju väiksem?
- Mmh, ei usu.
- Ma ka tegelikult mitte. Aga võtame bussid, need on siin tiptop korraldatud. Esiteks on neid kõik tänavad kogu aeg täis, mis tähendab et mõni neist ikka sinule soovitud suunas liigub, ja teiseks on bussisaatjal erinevalt Eestist selge roll. Tema võtab sult piletiraha või kontrollib su kaarti ning laseb sul pöördvärava vahelt läbi liikuda. Sisenemine on eest ja väljumine tagant uksest.
- Ja paksud?
- No peavad end läbi pressima. Või metrood kasutama, seal tundus rohkem ruumi olevat. Aga tead, kõige lahedamad on siiski pangad. Osadel on lausa silt väljas et "30 horas", aga raha saad ikkagi vaid teatud kellaaegadel kätte. Rahaasjad pole ilmselt öösel ajamiseks.
..
Oh, mõnus on. Elu kulgeb vaikses küll-kõik-läheb-okei fiilingus. Enam ei ole eriti vahet kas baarimees unustab su arvele mõned ampsud lisamast või annab nurgapealne mahla&saiaputka lubatud kahe piruka aseme kogemata vaid ühe salgado kaasa..

Posted by Alar 14:33 Archived in Brazil Comments (0)

Rio de Janeiro

See linn on mulle meeldima hakanud. Kurb on siit lahkuda. Ning kui Karneval peale ei trügiks, oma kommertslikkuse ja kallidusega, vist ei lähekski. Siinsed metroood kus tuleb särki kanda, siinsed teenindajad kes on aeglased ja alustavad sinuga maast ja ilmast jutte, siinsed inimesed kes on alati valmis suhtlema, siinsed rannad kus pole kunagi ikülm ega igav, siinne melu kus iial ei tea mis õhtu võ'i homne tuua võib..

Kahju on, aga homme on mul viimne päev siin. Ylehomme hommikul ootab buss, mis viib mind 23h jagu läände. Aga eks sellest siis kui aeg käes. Täna mõtlesin et ronin Tijuca metsa, aga karneval on linna juba niivõrd haaranud et tuhkagi. Liiklus seisis ning mingi bloco käras just botaanikaaia juures, kust mul oli mõte buss võtta. Mis muud kui pidutseda koos teistega ja jõuda jälle lõpuks Ipanema randa. Ehk läheb homme teis

Õhtupoole ründasin pangasaale ning kolmandast oh issand hoia saingi pühapäevale vaatamata veidi raha kätte. Edasi Sambadroomile, mis täna tasuta ning kus kõrvaltänavad kihavad kohalikest bändidest. Otsekui sellest vähe, tuli igasugu õllede kõrvale kohalikega tantsida ning lõpuks uue, ümbernurga hosteli ees viinaga tembitud guaraanat juua. Kannatlikus on ykis voorus mille siin kiiresti selgeks õpib. Aamen.

Alar,
üle tüki aja ausalt purjus

Posted by Alar 19:55 Archived in Brazil Comments (0)

Maracanã

sunny

Sai siin korraks jalgpalli mainitud, tuleb sellest paar sõna veel rääkida. Jalgpall on siin lõppeks ülim kuningas, hostelis on toadki kas Rio randade või jalgpalliklubide järgi nimetatud.

Mõned päevad tagasi juhtus sedasi, et Simon (üks sakslasest jalgpallihuviline, kes nt Buenos Aireses käis 9 päeva jooksul 7 kohtumist vaatamas) hankis meile piletid Maracanã staadionile Fla-Flu mängule. Hüva, Maracanã staadion mahutab umbes 100 000 pealtvaatajat ning Fla ja Flu tähendavad vastavalt Flamengo ja Fluminense jalgpalliklubisid. Need kaks on Rio ja vist ka kogu Brasiilia kõige kõvemad klubid ning nende omavaheline kohtumine on classico, mis toob kohale eriti palju rahvast.

No läksime siis meiegi. Sõu hakkas pihta juba metroos, kus Flu puna-valge-rohetriibulised fännid laulu lahti lõid ning rõõmsalt möllasid. Metrooga, muide, ei soovita ma siin sõita kl 17-19 vahel, kui on tipptund ning muidu toredad inimesed muutuvad mingiks pruuniks kokkupressitud loomakarjaks. Äka, ma ütlen. Aga jalgpallihuvilised mahtusid vagunisse kenasti ära.

Kohapeal oli kisa, laulu ja suurte lippude lehvitamist muidugi veel rohkem. Silma järgi otsustades oli Fla puna-musti pooldajaid ca kaks korda rohkem. Eks Flamengo ole siin kõikse populaarsem klubi ka.

Ja mäng ise! 40 reaali eest pakuti justkui teatrietendust, kust ei puudunud kollased ja üks punane kaart, meisterlikud triblamised, rohked väravad, mänguülekaalu ootamatu muutus ning muuseas ka poolaja keskel tehtud veejoomispaus. Põhimõtteliselt lõi Flu vastased esimesel poolajal nokdauni, minnes kiiresti 3:1 juhtima ja pannes Flamengo fännid masendunult vaikima. Teine poolaeg sõjaõnn pöördus ning peagi oli seis 3:3. Kuna mäng jäi korraks vaiksemaks, arvas Simon, et no rohkem enam vist küll väravaid ei näe, aga just siis skooris arvulises vähemuses mängiv Flamengo veel ühe korra. Ja siis veel korra. Flu poolel oldi nagu matustel, samas kui võitjate pool huilgas ning vastaste fännide poole ühemõttelisi "panime teile ära" liigutusi tegi, sh ka naised.

large_Rio_076-1.jpg

Sel öösel läksin Põhja-Riosse, kuhugi eimillegi ja favelade vahele. Ööbisin kohaliku brasiilase juures, kes seletas, et vannitoa uks oleks targem kinni hoida, siis ei lenda nahkhiired sisse.

Aa, ja kompu kõige lõppu. Nimelt võtsime ühel õhtul hostelis huvilised kokku a läksime välja tänavale, kus nurga peal väike aiaga piiratud vutiväljak ja kohalikud noored mängivad. Ja pagana hästi mängivad, pall justkui jala külge liimitud. Mäng käis 4-4 vastu, 3 väravani. Esimese kaotasime vist kolme minutiga.. Mõni aeg jälgisime mängu kõrvalt ning järgnine lahing oli Kanada-Saksa-Inglise-Eesti ühendatud koondis Brasiiliast juba 3:1 parem. Yours truly lõi sealjuures kaks väravat. Lüüa brasiillasi jalgpallis nende enda maal, kuhu siit veel tõusta on :)

Posted by Alar 04:32 Archived in Brazil Comments (0)

(Entries 11 - 20 of 82) « Page 1 [2] 3 4 5 6 7 8 9 »