A Travellerspoint blog

Pannkoogid moosiga

rain 23 °C
View Vohikud Ekuadoris on Alar's travel map.

Kui sulle maisijahust isetehtud pannkoogid mingil imelikul pohjusel siiski ei maitse, siis soovitaks seada sammud Casa Hoodi, peale imehea sooja õunapiruka jms saab seal mitmesuguseid mänge mängida, kino vaadata ning raamatuid vahetada. Casa Hoodi on kerge segamini ajada Cafe Hoodiga, aga mis sellest - viimane on lahe lilleline hipikoht, mis väärib samuti külastust.

Baños, toeline kuurortlinn. Tea, kas tanu siinsetele vetele voi muidu, aga kohalik rahvas on hullus elujõus - nt nägime kuidas 95-aastane mutt cable car'iga sõitis (selline köie kyljes rippuv kabiin, millega on muhe yles-alla vetrudes üle sügava oru sõita). Teiselt poolt veeres linna tänavatel jälle oma neljaaastane plika väikese bagit meenutava elektriautoga. Ikka edasi ja tagasi ja kui juba parkida, siis vastu lilleposti - nii on hea ja õige, eksole?

Baños võib olla tuntud oma termide poolest (on ikka pagana kuumad küll), kuid peamiselt oleme siinkandis siiski mägedes matkanud ning jalgratastega ringi sõitnud. Tungurahua vulkaan, mille jalamil elame, on olnud armuliselt vaikne ning kahjuks salapäraselt pilvedesse mähitud, kuid ilusaid vaateid mägedele ja mägedelt jätkub. Samas on mägironimine ja ojadele tammiehitamine uskumatult vaevanõudev tegevus ning aitab sellest küll. Cotopaxi ja Chimborazo nõlvadel turnimine jäägu mõnest teiseks korraks. Kohe pakin asjad kokku ning asun teele idapoole - el Oriente'sse.

IMG_0745.jpg

A'sja lopetasin Tony Horwitzi "Baghdad without a map and other misadventures in Arabia", mis mind juba Krabist saati reisidel saatnud on. Huvitav lugemine, a'rgitab mo'tlema. Naiste roll, va'a'rtus ning nendesse suhtumine on eri paigus ikka nii erinev. Kus tuleb pruudi eest luna maksta, kus nouab mehelepanek korralikku veimevakka. Kus ka'iakse paljurindu ning kus juba jalalabagi na'itamine on (lubamatu) erootika. Kus la'hisuhe on sisuliselt omandivorm ning kus la'htutakse tunnetest, lootes nende pysivust. Mulle endale meeldib neis asjus liberalism, ent on see ikka minu teadlikult kujundatud toekspidamine vo'i siinsest religioonivabast yhiskonnast tulenev ning ma'rkamatult omaksvoetud vaartushinnang?

Alles praegune matk Ekuadoris on pannud mind tajuma, kui vaikeseks on maailma jaanud. Ekaudor tundus kauge ja eksootiline, enam mitte. Reisimise lihtsus ja kiirus on toonud kauged maad vaga la'hedale - ca 15 lennutunniga void jouda peaaegu koikjale. Vaevalt et Darwin voi Humboldt omal ajal paari paevaga siiamaile joudsid.. Sisuliselt astud tanapaeval valgesse teleportatsiooniaparaati, mis sind kymnekond tundi hiljem hoopis teises maailma otsas uuesti va'lja laseb. Lend pole enam reis, vaid maandumise ootamine. Ning kui kaugel saabki olla koht, kust sober su paari nupuvajutusega oma mobiililt haigutades katte saab (Ekuadoris EMT telefonid kyll onneks ei to'o'ta)?

Mulle tundub, et kiiruse saavutamise ja vahemaade kaotamisega oleme kaotanud veel midagi. Meil on e-mailid, ent pole aega kirja kirjutada ja posti panna - voibolla oleme aja voitmisega kaotanud jarelemotlemisaja?

Posted by Alar 08:08 Archived in Ecuador

Email this entryFacebookStumbleUpon

Table of contents

Comments

Kas ühe postkaardi teele läkitamine on ületamatu
takistus või häbematult kallis? Minu saka k.
atlases on Esmeraldas,Manta,Guayaquil,Ambato ,Cuenca.Kus see Banos siis on? Alari ema
Alari ema

by roopere

This blog requires you to be a logged in member of Travellerspoint to place comments.

Login