Buenos Aires

Ja siin ma nüüd olen. Poleks oodanud, kuigi mingi väike lootus ikka hinges oli, et äkki jõuab miskitmoodi Buenos Airesesse ka. Ega see tehniliselt nii raske olegi, tuleb vaid üles leida järgmine bussipeatus:

Siit saabki Argentiinasse. Näete, mu seljakott juba ootab

Buenos Aires pole Rioga vähimalgi määral sarnane. Bs As on mingi seletamatu tõmme, mida nt Riol ilusatest randadest a mägedest hoolimata ei olnud. Sarnane on vaid päevade kiire möödumine, st ei jõua pooltki soovitust ära teha. Peamine aeg on kulunud tango õppimisele, kuid olen tutvunud on ka kohaliku klubieluga, papagoile üht teatud eestikeelset sõna õpetanud (arvake millist), hiinalinnas uue aasta algust uudistanud, promenaadil daiquirit maitsnud, terve hulga couchsurferitega mitmes keeles lõppematuid jutte puhunud, tänavakunsti harrastanud ning 18ndal siis parillas ühe kohalikuga kahekesi ka oma sünnipäeva tähistanud (mis muide kasvas hiljem päris korralikuks peoks). Malbeci vein on appi kui odav ning maitsev, ning Argentiina köök Ecuadori või Brasiilia omaga ausõna võrreldamatu. Ma imestan siiamaani kuidas kohalikud Macid ja muud burgeriputkad küll elus püsivad. Põhimõtteliselt on suurem maci-eine siin samas hinnaklassis kui korralik restoranilõuna.

Paar sõna ilmast ka, et teil talvetuisus ikka meel rõõmus püsiks Nimelt oli siin eilseni mõnus euroopalik suvi, päeval 28, öösel umbes kakskümmend kraadi. Eile oli aga veidi teistmoodi olemine. Hommikul dušši alt tulles tunned, et peale kuivatamist oleks just paras aeg omale uuesti vett kaela kallata. Ja taevas oligi paari tunni pärast armuline, kallas koonerdamata. Nii et metroo seisis, elekter tuli ja läks ning kogu restorane ja baare täis Palermo linnaosa vajus julgelt poolemeetrise vee alla. Siinkirjutaja sai nelja kvartaliga vihmavarjust hoolimata läbimärjaks ning pidi seekord tangotunnist loobuma. Aga vesi on siinmail soe, nii et ei nurise.

Ah, mis ma siin seletan, pean nüüd lippama. Tulge ja vaadake oma silmaga. Ise kavatsen samuti Argentiinasse tagasi tulla.