Yogyakarta

Pa'ris imelik tunne on ja'lle turist olla, soita takso ja bussiga, selle asemel et omaenda motorolleriga mugavalt sihile jouda. Reisia'revus ja uute paikade uudistamisevo'lu on tagasi.

Viimased kuus p'eva olen olnud Yogyakartas voi siis lyhemalt Jogjas. Denpasarist siia saamine ei olnud mingi probleem, tyhine 15h bussisoitu, mida ilmestas paikeseloojangu aegne praamisoit Balilt Jaavale. Otsustasin Jaava yhe suurema tombenumbri, Bromo, vahele ja'tta. Jaagu jeepidega kraatriservale soit teistele.

Jogja tervitas mind bussijuhi arusaamatu ilmega, kui ta taipas, et ma tahaks monda bussijaama jouda. Eiei, buss nagu vist ei l'hegi yhtegi bussijaama, vaid viskab reisijad niisama kuskil t'navatel maha? Halloo. Well, igatahes yhel hetkel, kui mulle tundus et olen VIST enamv'hem kesklinna l'histel - Jogja on nimelt l'binisti yhe-kahekordsete majade linn - otsustasin, et oki, see ta'navanurk on samahea kui moni teine. Ja seal ma siis olin, kell seitse hommikul (tegelikult kell kuus, Jaaval on teine aeg kui Balil). Koheselt ryndas mind hulk becakijuhte, kellest yhega ma olude sunnil kaupa tegin. Becak on yks kiviaegne transpordivahend, sisuliselt iga hetk kokkuvariseda a'hvardav kolmerattaline jalgrattariks'a. Juht kyll ei teadnud, kus minu soovitud Langensari ta'nav kyll asub, aga r''kis teatud ma'a'ral inglise keelt, mis on siin Jaaval ikka ysna kova sona. Ja kuigi me liikusime stabiilselt umbes kiirustava jalak'ija tempoga, mul kiiret polnud ning pikapeale joudsime t'iesti oigele aadressile. Voila, au ja kiitus couchsurferitele.

Kui enamus rahvast tuleb Jogjasse studeerima voi templeid kaema, siis minu esmane eesm'rk oli kohalikega sulgpalli m'ngida. Ja o'nn oli minu poolel, sest sulgpallitreener kellega ma suhtlesin, oli oma toopostilt Zagrebist just tagasi Jogjasse joudnud ning oli heameelega nous soidutama mind nii l'himasse sulgpallipoodi kui hiljem ka vaga kohalikku laadi sulgpallihalli. Puhas room, ma ytlen teile, moistmatutele, kes sulgpalli ilu ja volu ei moista! Mis sest et need ma'ngukohad meenutasid v'limuselt garaazi, kus yhes kyljes on pargitud mootorrattad, po'rand on dus's'iruumi sobivatest kahhelkividest ning teises nurgas va'ljapa'a'su juures tommatakse ma'ngu vahele hoolsalt suitsu. Mis sest et sulgpallid on nii aeglased et isegi ta'ie rauaga pekstes on taha v'lja lo'o'misega probleeme. Mis sest et ma pole sisuliselt neli kuud m'nginud ning roostes mis roostes. Sulgpall ruulib sellest koigest hoolimata. Mo'nus.

Jogjas ja selle ümbruses ringi vaadates satub varem või hiljem Prambanani templite juurde. Tegu on vanade hindu templitega, mis on kantud UNESCO maailmakultuuri pärandi nimekirja. Jaa, Jaava oli kunagi sõbralikult kooseksisteeriv hinduistlik-budistlik piirkond, araabiakeelselt röökivad mošeed ehitati siia hiljem. Teel Prambanani õnnestus mul koos ühe hollandi paariga järele proovida ka teine kohalik transpordiime – andung. Andungi näol on tegu hobukaarikuga, mille juht tunneb end maanteel autode vahel vangerdades märksa kindlamini kui selles reisijad. Reis bussipeatusest templite sissepääsuni oli siiski väga lühike, kilomeeter ehk, nii et karmi eelarvega päkkpäkkerid võivad templiteni vabalt ka jala minna. Sissepääsu juures tunned end hetkeks paratamatult valge klassi esindajana, sel imelihtsal põhjusel et Indoneesia ametivõimud suvatsevad välismaalastelt umbes 10x kallimat piletit küsida, võrreldes kohalikega. Aga vaatame asja positiivsest küljest – hinna sees on tass tasuta kohvi ja ukse avamine.

Ja templid ise? Otsustades indoneesia gruppide käitumise järgi, oli külaline Euroopast kaugelt kõige huvipakkuvam atraktsioon, mis vajas hoolsat ülespildistamist nii sõbrannaga, lastega, kogu perega jne jne. Päev kuulsusena, heh. Hüva, miks ma aga Prambananist üldse kirjutan, on asjaolu, et veidi maad sellest kärast eemal asub vana budistlik Sewu tempel, mis jääb suuruselt alla ainult Borobudurile (kui ma nüüd ei eksi, siis sama valitseja tellitud). Kompleks on maavärinates küll tugevasti kannatada saanud ja alles restaureerimisel, kuid pakub imeväärselt vaikset paika istumiseks, kuulamiseks ja järelemõtlemiseks. Ümberringi ei ühtki inimest. Milleks mulle veel Borobudur..

Tagasi linna. Ühel õhtul, kui mu ajutises kodus oli tualetiukse vahele pugenud ja tudengite seas furoori tekitanud madu kenasti välja kangutatud, külastasin Kratoni ehk sultanipalee ümbrust. See on üleüldine õhtune kogunemiskoht. Ja tõesti on tore istematil istuda, rondet (kohalik ingverijook) juua ja juttu vesta. Kratoni juures keset platsi on kaks väga suurt ja vana puud. Nende vahelt tuleb kinnisilmi läbi jalutada. Kes seda suudab, on legendi järgi puhta südamega. Tundub imelihtne? Ainult tundub. Minul näiteks õnnestus mitte viltu kõndimine alles teisel katsel.

Ühel teisel õhtul sattusin Stanleyiga kaasa jalutades kohalike kristlaste filmiõhtule, mis toimus väga indoneesialikult, st ilmatuma aeglusega. Kõigepealt kogunetakse ja oodatakse. Siis oodatakse veel veidi, niisama. Ning kui siis selgub, et esialgne DVD ei tööta ja tuleb minna uue järele, ei tehta sellest mingit numbrit. Aega ju on, mõeldakse näkse näksides ja juttu ajades. Ingliskeelse Prince of Persia asemel ilmus lõpuks seinale üks indoneesiakeelsete subtiitritega tai õudusfilm.Ojahh. Kristlased. Film kuigi palju dialoogi ei sisaldanud, küll aga ohtralt igasugust lima, värisevaid kaadreid, verd ja pahatahtlikke vaime. Kristlased olid filmi vaadates väga kombekad, vajutades harvade suudluste või muidu kallistusi sisaldavate stseenide ajal forward nuppu. Mis tekitas minus küsimuse, miks vägivald on aktsepteeritav, seks aga mitte? Mida rohkem ma mõtlen, seda laiemalt tundub see nii olevat. Aga miks?