Thailand

Siin saarel ei ole autosid ega asfaltteid.
Siin saarel ei ole sadamat, kuhu laevad saaks randuda.
Siin saarel ei ole kellaaegasid ega na'dalapa'evasid.
Siin saarel ei ole kellelgi kunagi kiiret.
Siin saarel ei ole muresid, isegi kui sa ei tea, kas jouad tagasilennule.

Siin saarel on unistajad, ta'iskuu ja halo pea kohal, vaiksete lainetega rannad, vo'rkkiiged palmid all varjus, restoranid mereandide BBQ'dega, rannabaarid varskeltpressitud mahladest shake'ide ja kokteilidega, suureparane tai massaaz, ohk mis uimastab ning sosistab kuhu sul kiiret, ohtune chillout muusika ning vo'lutud pa'kkpa'kkerid, kes ei suuda siit lahkuda.

Ma ei ytle mis saar see on.
Ja ma ei tee siin saarel yhtki pilti.

Ko Phi Phi'st ma palju ei ra'a'gi, las see ja'a'da igayhele omale avastada. Saar on toepoolest kena ning vihma sadas viisakalt, st alates kl 9-st ohtul, mitte enne. Seltskond saarel oli rahumeelne, isegi totraid turiste tuli hea 2-3 tundi songsami ja red bulliga turgutada, enne kui nad rahva lobuks on nous ambri joogi eest tai poksi katsetama. Vohikud peatusid saarel Long Beach'il Phi Phi Hill'is, mis on yhe omaette ranna yks omaette bungalogrupp. Phi Phi Hilli ainus viga, noustugem siinkohal Rough Guide'ga, on sada trepiastet, mis sinna joudmiseks astuda tuleb.

Kummutan ka kuulujutud, et siinne kant nagu polekski tsivilisatsioon. On ikka kyll. Transport, nett, Coca-Cola jms laisa turisti pohivajadused on siin igal sammul kaetud. Liigagi ha'sti, nagu me omal nahal kogesime. Nimelt saabusime eile saarelt tagasi mandrile Krabisse ning motlesime, et yle poole paeva veel ees, peaks midagi vahvat tegema. Votsime toa juba tuttavas K-Guesthouses ning kuna meil polnud tuju longboatiga komveerand tundi kuhugi Railey randa popsutada, kust jumal teab millal ja kuidas tagasi saab, otsustasime merekajaki tripi kasuks. Nagu guesthouse pidaja kohemaid selgeks tegi, hakkabki yks kohe nyyd peale, makske aga raha a'ra ning oige pea on auto kohal. Nii oligi. Auto (midagi poollahtise minivani laadset, kuhu reisijatepoolele kaks pinki vastamisi pandud) korjas meid ning mone aja moodudes veel 2x2 kajakihuvilist peale. Soitsime hea hulk aega, tunni voi nii - meri muideks oli meie teadmise kohaselt 5min tee kaugusel - murelikul ilmel teed vaadates markasime silmanurgast isegi elevantse, kuni joudsime kohale. Kuhu, ei tea ma praegugi. Igatahes tugeva troopilise vihma katte. Ja nii me siis uljalt kajakitasimegi, vesi all soolane ning 30C, yleval mage ning vahemalt kolmandiku vorra jahedam. Onneks suurt tuult polnud. Kolasime kuskil kanjonis ja mangroovisaludes, mis mo'o'naajal suht niiske Synklaane moodi valja nagi. Pilte me seal vee ja vee vahel moistagi ei teinud, kui paar malupilti krabidest ja krabi-soojatest makaakidest valja arvata. Viimaseid pidada vaga harva naha olema ning eks nad ysna kaljukarva olid neh. Muidu pa'rdikud nagu pa'rdikud ikka.

Aga pealkirjast. Nimest hoolimata on tegu ysna ok Guesthouse'ga, mis onnistas meid eile peale normaalse toa ka hilisohtuse kuuldemanguga. Ausona, me ei ole perverdid, aga peale seda kui kaks vasind ja vaevu kuivanud pa'kkpa'kkerit olid just tule kustutanud ning tahtsid magama jaada, hakkas show peale. Haaled olid parajasti nii hasti kuulda, et proovi sa magama jaada, samas aga sonadest/keelest aru ei saa. Peale esialgset juhuslikku kommenteerimist ja ignoreerida yritamist muutusid vohikud hysteeriliselt lobusaks ning yritasid aktiivselt manada omale silme ette kujutluspilte sellest, mis seal korvaltoas (voi oli see kaugemal?) siis oige toimub. Mina jaan siiamaani arvamusele, et kogu see ro'hkimine, puuksumine, kilkamine ning mo'risemine tuli sellest, et keegi yritas (ilmselgelt ebaonnestunult) madratsit tais puhuda ning samaaegselt vaikest last magama hirmutada..

Meie tunnetest saab aimu see, kes meenutab, mida ta tundis siis, kui luges esmakordselt Svejkist kolmeosalise altarimaali kirjeldust, mis voeti lopuks kokku sonadega "kaugemalt vaadates jattis koik kokku mulje, nagu soidaks rong jaama".

Tervitades,
Alar

To'si ta on, oleme jo'udnud Phi Phi saarele India ookeanis. O'igupoolest on tegu kahe kaljusaarega, mille vahele on otsustanud kerkida kitsuke liivaluide, millele siis pea kogu siinne turismindus asunud on. Saarel vohab vilgas ehitustegevus (teadagi, miks; kes ei ma'leta, kuugeldagu); yleo'o' oli meiegi resordi (ehk eestikeeli ka'mpingla) va'ravasse transporditud isekallutaja ja kopp ja igasugune mo'istlik teerada ha'vitatud. (Muide, saarel pole ainsatki autotatavat teed, kogu transport ka'ib paatidel.) Uusi suuremo'o'tmelisi bambuskorve nimega bangalo, kerkib nagu riisikaid vihmasel sygisel.

Oma esimese o'o' saarel peatusime ka yhes taolises punutud karbis.Sisustuseks vaid voodi, moskiitovo'rk (auguga) lambitoru ja tuulik. Kuna aga otse uksetaga vohas mainitud o'o'bimisala laiendustegevus, siis haises seal va'ljakannatamatult mootorio'li jarele ja yldse ei olnud see ase kuigi meeldiv. Odav oli ta sinder kyll, loppkkuvo'ttes maksis 0 eeku ;-) Teisel paeval leidsime aga juba peenema elamise- puust ja puha, isikliku dushiga ja haisuvaba. Samas varitseb koduteel oht kookospa'hkliga tabat' saada.

Tegelikult lo'hnab see saar ha'sti (kui just pikasabaliste paatide mehed ringi ei potsuta)- okaspuud, lilled ja o'o'levkoid.

Ilus on siin, va'ga ilus ja soe. Ja inimesed on ko'ik nii ilusad ja head :-) Pilte praegu ei na'ita juhet pole.

Muud:

Alar on eilsest sertifitseeritud openwater diver.

Mina ha'a'letasin, hulpides koos kahe kauni a' 45 kg kaaluva taiga keset avamerd (30 m ko'rge kaljusein ko'rval ei tule saarena minu arvates arvesse), mo'o'duvat paati.

Iisraeli turistid on sama tyytud kui Indaski (vt sisseaknnet Pushkarist lahkumisest). Nt selle arvuti klaver po'o'rdub iga hetk jonnakalt heebraekeelseks.

So'lmisin kontrakti yhe taiga aastaks ajaks naha vahetamiseks. Kuidas parajaks lo'igartakse-o'mmeldakse, veel ei tea.

Perekond Voitkadest yks vo'i teine on tutvunud muuhulgas ja'rgmiste elukatega: ahvid, haid, merekilpkonnad, meremadud, kaheksajalad, merita'hed, barrakuudad, triibulised kalad, ta'pilised kalad, mitmeva'rvilised kalad, yheva'rvilised kalad, ogadega kalad, ogadeta kalad, sajajalgsed (tutvus mo'nevo'rra liiga la'hedane).

Kaks gekot ajasid yksteist mo'o'da haiglaseina taga, kui yks Voitkadest iseenesele operatsiooni la'bi viis nelja arsti uudishimulike pilkude all (ei ole po'hjust muretseda, oleme harrastuskirurgid) .

Tai (ja eriti Hiina) ro'ivakaupluste kylastamine viib ka oma kehast parimal arvamusel oleva la'a'ne naise varem vo'i hiljem arvamusele, et ta on jo'ehobu. Kuidas kyll Alar endale 2 paari pykse siit saarelt suutis osta, on mulle mo'istatus.

Oleme joudnud Phi Phi saarele.

Tegeleme mitmendat pa'eva syvenenult eimidagitegemisega. Ning ka teised turistid, kellega oleme sattunud pikemalt ra'a'kima, ei tegele millegagi. Nt kohtasime siin kaht maailmara'ndurist teksaslast, kes olid laisad nagu neegrid palmi all (aga ra'a'kisid see-eest vabalt vene keelt). Maarja ehk viitsib neist rohkem pajatada, huvitavad sellid olid muideks.

Peale eimidagitegemise kunsti opin parajasti veel sukelduma. Kaks sukeldumist on seljataga ning seni olen veel elus.

Mis ehk veidi halvem, on see, et ka kohalikud taid - nii moslemid kui budistid - on siin saarel eimidagitegemise kunstis suhteliselt edasijoudnud, mistottu nt teenindus ei kannata mandri-Tai omaga vorrelda. Miski pole pa'ris taiuslik.

Vabandust, pean nyyd minema - va'ike Singha ootab mind..

Alar

Sawatdee khrab!

Praegu just avastasin, et ta'na on teisipa'ev ning et hetkel asume 8kraadi kaugusel ekvaatorist. Homme sihime veelgi la'hemale, aga arvatavasti pysime sel reisil siiski pohjapoolkeral. Kes see ikka pea alaspidi tahab ka'ia - kylili kuu on juba kahtlane piisavalt.

Jako, palun kontrolli kas me to'esti sulle juba la'hemale joudma ei hakka Ning kui ei siis teed ehk omalt poolt ka m'oned sammud, nt tulles siiapoole vaikset lompi?

Meie va'sitav (ning nyydseks ka oige-o'ige pisut tervisele hakkav) retk ei ole muidugi ainult lill ja lillemyyjatest ko'rvalevingerdamine, vaid pidev ja raske teadmiste omandamine. Nt vo'in meenutada kena kohakest Yangshuo'd, kus yhel ohtupoolikul (happy hour, saate isegi aru) otsustasime Maarjaga eksperimenteerida k'oiksugu kotkeilidega, mis meil seni proovimata olid. Mis seal salata, sokutasin Maarjale kohe algatuseks Long Island Ice Tea ning senikaua kui ta sellega maadles, katsetasin ise mai tai'd ja panda beari jms jooke. Mai tai osutus o'ige magusaks ning Bangkokis ristisin ma ta My Thai'ks.

Jookide ko'rvale sobib, eriti kui vaba aega lademes ka'es ning argised mured pole ko'rgeid mo'tteid takistamas, veidi vabal teemal filosofeerida. Bangkokiga esmast tutvust sobitades tabasin end mo'ttelt, et krt, nii paljud sob'rad ja tuttavad on soitnud pikemaks ajaks laia maailma, pesitsedes hetkel nt Guatemaalas, Venetsueelas, Barcelonas, Londonis, Berliinis, Stockholmis jne. Kas pole maailmara'ndamine mitte oluline viis silmaringi avardamiseks? Kas pole nt aastane ymbesmaailmareis ma'rksa kaalukam pagas ja va'a'rtus kui magistrikraad alal, mida ylikoolis ning praktikas juba isegi oppinud oled?

Pealegi, teisi ra'ndureid kohates ning nendega juttu puhudes selgub, et see pole mingi vo'lukunst vo'i rikkurite privileeg. Ok, mo'o'ndusega, et aega peab olema. Aga aeg olla ko'ige yhtlasemalt jaotatud ressurss siin maamunal. Maailmana'gemise-kogemise lihtsuse kohta siinkohal ka yks va'ike na'ide - sealsamas juba mainit Yangshuos on ennast sisse seadnud yks Briti filosoofialektor Liverpoolist. Tuli tahtmine mingi aeg mujal elama, lendas kohale ning juba j'rgmine pa'ev alustas to'o'd inglise keele opetajana, no problem. Kui see aga ylejouka'iv kohustus tundub, siis eluaseme, o'lle ning toidu saab seal juba yhe 80minutilise kord na'dalas vabal teemal peetava ettekande/vestluse eest kohalikele o'ppuritele.

Heakene kyll, Taimaast endast pajatame ja'rgmine kord - nyyd kus Maarja omale Bangkokist uue kaamera leidis, on muideks lootust, et siia blogisse lopuks ka moned pildid ilmuvad.

J'a'age terveks!
Alar

Vahepeal oleme v'henenud pagasi ja elu-tervisega maandunud Taimaa pealinnas. Esimesed kolm tundi m;;dusid lennujaams viisasabas oodates, kuna meie lennuk oli nii m]nusasti sabunud umbes 10 minutit p'rast [ht Indiamaa ]hus\idukit. Peael meid ei tahtnud keegi viisat.

T'na v'ltisime p'ris edukat Bangkoki suurlinlikust - s]itsime kanalitel kuhu inimesed on endale kanajalgadel aiamajakesed p[stitanud, j]ime kilekotti [mber valatud Pepsit (v'ga popp joogianum siin), tegime m'lufotosid uskumatutest templikolmpleksidest, kuna pole end veel kaubanduskeskusse uue kaamerapoisi j'rele vedanud (damn, teades, mis on Macau, oleks k[ll arvanud, et selal meid teisiti paljaks varastatakse), vaatasime taide [ldrahvalikku meelelahutust- hiidstaadionile tuldi suurte seltskondadega, asuti n'rima vorsti ja lennutama igas suuruses ja tegumoes lohesi.

N[[d vast linnapeale l'llama :-)

Muide, Macau on tegelikult h'sti s[mpaatne- p'rast Hiinat n'ib portugali keel ju suisa emakeelena!